kolmapäev, 21. jaanuar 2015

" Ema, ma surin"

" Kallis, tervitan sind siit Panamalt! Meil on siin +30°C, liivane rand, palmid- sellistest asjadest võib ainult unistada!
Ära muretse, ma olen elus ja terve, me joome poistega praegu viina. Kusjuures, enne kui ma unustan, helista homme mu emale ja isale!
Mis ma sulle veel räägin? Räägin sulle vaid seda, et me saime hakkama ja kõik läks just nii nagu oli plaanis, kuid nüüd peab natuke aega madalat profiili hoidma ja seetõttu me kadusime linnast. Anna mulle andeks, ma oleks varem sinuga ühendust võtnud, aga kui ma oleks seda teinud, oleks FBI meid kiiresti läbi sinu ülesse leidnud.
Tead, ma ei liigu siin basseinist ja minibaarist kaugemale.
Kallis, sa saad ju tegelikult ise aru, et meist paari ei saa. Sa tahtsid mängida päti-poisi naist- noad ja relvad, aga kas sa pole kunagi mõelnud, et võib- olla polegi mingit armastust?
Saad aru, ma olen temaga õnnelik, ta sünnitab mulle poja, ära palun enam mulle kirjuta, ole targem! Sa oled kõige ilusam, ma ei ole su armastust ära teeninud.
Anna andeks.
Hüvasti.
Igavesti sinu..."
***
"No tere, ema! Siin on õhk kõige külmematest hangedest jahedam, paistab et on võimatu täiesti ära harjuda lõppematute külmavärinatega, mida ma tunnen. Kuidas on seal omadega isa? On tal parem. Kas õekesed on kodus? Tervita neid!
Mis mul uudist? Uudistest oskan edasi anda vaid oma haavu ja verevalumeid.
Sa ju tead kuidas kõik nii läks... Korraldasime poistega üht aktsiooni- maha oli vaja võtta üks kohalik pankur. Kõik läks libedalt ja öösel me ronisime korterisse, tegime varitsuse ja jätsime kaks venda õue ootama ja valvet pidama. Tellitu pankur astus korterisse, ise selline õnnelik ja rahulolev ja relvitu.
Siis oli kuulda koputust uksele, ma haarasime järsult nugade järgi, kohe sain ma SMSi et meie kaaslased õues on kinni võetud!
Kuu aja pärast olin ma juba siin, ülejäänud redutasid kusagil lõunas. Saad aru, uppuva laeva kapten on kohustatud ennast kajutis maha laskma.
Kui mu kallim sulle helistab, ütle et olen soojal kuurortil kusagil lõunas, ära küsi nii on vvaja
Ma ei suuda enam lõputute koerte haugatuste pärast magada, ja tead, ma armastan sind ema, homme lähen ma maha laskmisele, ära enam siia helista..."
***
...ja kus on see maailm mu jalgade ees? Ma surin ema, kus on su Jumal?

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar